1
00:00:05,800 --> 00:00:10,000
MUINASJUTT KALAMEHEST JA KALAKESEST
A. Puðkini muinasjutt

2
00:00:36,181 --> 00:00:44,492
On haljas tamm kesk meremüha.
Kuldketti kandmas on see tamm

3
00:00:44,792 --> 00:00:55,230
ja õpetatud kõuts käib üha
seal ringi, sammu järel samm.

4
00:00:55,530 --> 00:01:05,684
Samm siia - kõlab laul ühtäkki,
samm sinna - muinaslool on järg.

5
00:01:05,984 --> 00:01:15,354
Mis imed: oksal silmad näkki,
käib ringi metsavaim, peas lehepärg.

6
00:01:15,654 --> 00:01:22,999
On teab mis jäljed siin või teisal
kesk teab mis teede tundmatust.

7
00:01:23,162 --> 00:01:32,213
Hütt kanajalgadel seal seisab
ning pole akent sel, ei ust.

8
00:01:32,513 --> 00:01:42,545
Seal mets ja org on ebamaine.
Seal koidikul lööb randa laine

9
00:01:42,845 --> 00:01:49,823
ja liivikule selgest veest
kolmkümmend vaprat sõjameest

10
00:01:50,123 --> 00:01:59,535
üksteise järel, uhkel vaatel,
siis tõuseb kroonumehe saatel.

11
00:01:59,835 --> 00:02:05,793
Noor tsaaripoeg seal võidab tsaari,
kui suur ja julm ka poleks see.

12
00:02:05,993 --> 00:02:09,889
Seal lendab keset pilvesaari

13
00:02:10,299 --> 00:02:20,425
nõid, kandes vägilast - ta tee
viib üle maa ja üle vee.

14
00:02:20,725 --> 00:02:32,130
Seal tsaaritütar vang on, aga
hunt istub truult ta akna taga.

15
00:02:32,430 --> 00:02:40,000
Baba-Jagaa seal uhmri sees
kord rändab maal, kord ujub vees.

16
00:02:40,463 --> 00:02:53,919
Seal hukkub tsaar Kaðtðei, seal aimust
saad Venemaast ja vene vaimust.

17
00:02:55,219 --> 00:03:00,612
Seal olin, nägin üht ja teist,

18
00:03:00,912 --> 00:03:11,790
merd, mererannal haljast tamme,
kus õpetatud kõuts seab samme

19
00:03:12,090 --> 00:03:18,294
ja vestab lugusid. Üks neist

20
00:03:18,374 --> 00:03:28,000
mul mõttes mõlgub ammuaegu.
Siin selle loo ma räägin praegu.

21
00:03:29,063 --> 00:03:39,077
Elasid-olid kord eite-taati
sini-sinise mere rannal.

22
00:03:39,377 --> 00:03:49,117
Kehvas onnis mööda saatsid
aastaid täpselt kolmkümmend kolm.

23
00:03:49,417 --> 00:03:57,324
Taat püüdis merel kala,
eit aga sõtkus kodus vokki.

24
00:03:57,624 --> 00:04:07,562
Heitis taat kord merre nooda,
ainult kõntsa jäi noodapärra.

25
00:04:07,862 --> 00:04:18,199
Heitis teist korda merre nooda,
noot tõi kaasa vaid meriheina.

26
00:04:18,499 --> 00:04:27,954
Kolmandat korda heitis ta nooda,
noodapäras kalake siples.

27
00:04:28,254 --> 00:04:32,293
Mitte harilik kala, vaid kuldne.

28
00:04:32,393 --> 00:04:39,316
Kuid kalake hakkab kohe paluma
ja inimkeeli anub ta taati:

29
00:04:39,616 --> 00:04:46,411
"Kallis taadike, lase mind merre,
heldelt selle eest tasun sulle,

30
00:04:46,711 --> 00:04:50,667
tõotan kõike, mida vaid soovid."

31
00:04:50,827 --> 00:04:55,494
Kohkus taat ja imestas väga.

32
00:04:55,794 --> 00:05:05,784
33 aastat käin noodaga merel,
rääkimas veel pole kuulnud kala.

33
00:05:07,564 --> 00:05:15,267
Kuldse kala ta lasi vette
ja talle lahkesti lausus:

34
00:05:15,567 --> 00:05:22,776
"Jumal sinuga, kuldne kala,
su tasu pole mulle vaja.

35
00:05:22,966 --> 00:05:29,857
Rända pealegi sinises meres,
ela rõõmsalt veealuste peres!"

36
00:05:41,757 --> 00:05:49,945
Eide juurde taat naaseb koju
ja suurest imest pajatab talle:

37
00:05:50,245 --> 00:05:58,910
"Täna jäi merel kala mu noota;
mitte harilik kala, vaid kuldne.

38
00:05:59,210 --> 00:06:06,626
Rääkis see kala inimkeeli,
koju, merre palus end lasta.

39
00:06:06,926 --> 00:06:15,224
Heldelt selle eest tasuda lubas,
tõotas kõike, mida vaid soovin.

40
00:06:18,524 --> 00:06:27,112
Ei talt tasu ma saada tahtnud,
lasksin muidu ta tagasi merre."

41
00:06:27,312 --> 00:06:34,264
Eit hakkas kurjalt noomima taati:
"Oh sina lollpea! Viimane tohman!

42
00:06:34,364 --> 00:06:38,300
Kalalt ei mõistnud midagi nõuda!

43
00:06:38,319 --> 00:06:44,796
Oleksid küsinud vastse küna,
meie oma on ammugi lõhki."

44
00:08:39,696 --> 00:08:48,152
Taat läks sinise mere randa.
Meri kergelt õõtsuma hakkas.

45
00:08:49,452 --> 00:08:53,387
Kuldset kalakest taadike kutsus.

46
00:08:58,287 --> 00:09:05,692
Ujuski kala ta juurde ja küsis:
"Ütle, taadike, mida sa soovid?"

47
00:09:05,832 --> 00:09:12,457
Kummardab talle taat ja vastab:
"Kalade kuninganna, heida armu,

48
00:09:12,757 --> 00:09:19,853
eit mul kurjasti sõitlema hakkas,
riideleb aina ja rahu ei anna:

49
00:09:20,153 --> 00:09:29,165
vastset küna ta saada tahab,
meie oma on ammugi lõhki."

50
00:09:29,465 --> 00:09:36,821
Kostab taadile kuldne kala:
"Ära muretse, taat, mine koju,

51
00:09:37,021 --> 00:09:41,841
vastse küna te peate saama."

52
00:09:42,141 --> 00:09:50,307
Eide juurde taat tuleb koju,
juba eidel on vastne küna.

53
00:09:50,607 --> 00:09:58,712
Ise ta aga veel kurjemalt sõitleb:
"Oh sina lollpea! Viimane tohman!

54
00:09:59,000 --> 00:10:07,299
Küsida oskas see tohman vaid küna!
Künast küll ilmatu palju on kasu?!

55
00:10:09,209 --> 00:10:19,111
Otsemat teed mererannale mine,
tervita kala ja tarekest nõua!"

56
00:10:26,311 --> 00:10:34,313
Taat läks sinise mere randa,
tumedaks tõmbus sinine meri.

57
00:10:34,613 --> 00:10:43,082
Jällegi kutsus seal kuldset kala,
ujuski kala ta manu ja küsis:

58
00:10:43,311 --> 00:10:46,999
"Ütle, taadike, mida sa soovid?"

59
00:10:47,099 --> 00:10:51,174
Kummardab taat talle ja kostab:

60
00:10:51,474 --> 00:10:57,977
"Kalade kuninganna, heida armu!
Eit mul kurjemini veel sõitleb,

61
00:10:58,077 --> 00:11:06,489
riidleb aina ja rahu ei anna:
tarekest endale saada tahab."

62
00:11:06,789 --> 00:11:14,496
Kostab siis taadile kuldne kala:
"Ära muretse, taat, mine koju,

63
00:11:14,596 --> 00:11:19,356
sündigu nõnda - saate ka tare."

64
00:12:55,656 --> 00:13:03,038
Läheb taat oma hurtsiku juurde,
pole jälgegi hurtsikust enam.

65
00:13:03,338 --> 00:13:10,056
Seisab seal ärklikambriga tare,
korsten valgeks lubjatud ülal,

66
00:13:10,356 --> 00:13:14,993
tammelippidest tehtud värav.

67
00:13:15,213 --> 00:13:21,369
Tare akna all eit istub pingil,
kirub taati, kuis eales mõistab:

68
00:13:21,569 --> 00:13:29,520
"Oh sina lollpea! Viimane tobu!
Nõudis, tobuke, tarekest ainult!

69
00:13:29,820 --> 00:13:37,896
Mine ja tervita kuldset kala:
talunaiseks jääda ma ei taha,

70
00:13:38,046 --> 00:13:41,885
soovin olla auväärne aadlik."

71
00:13:47,775 --> 00:13:57,495
Taat läks sinise mere randa,
rahutuks muutus sinine meri.

72
00:13:57,695 --> 00:14:07,050
Kutsus taat seal kuldset kala,
ujuski kala ta manu ja küsis:

73
00:14:07,350 --> 00:14:10,961
"Ütle, taadike, mida sa soovid?"

74
00:14:11,261 --> 00:14:19,664
Kummardab taat talle ja kostab:
"Kalade kuninganna, heida armu!

75
00:14:19,824 --> 00:14:27,057
Eit mul kurjemini veel sõitleb,
riidleb aina ja rahu ei anna.

76
00:14:27,357 --> 00:14:35,485
Talunaine ei taha ta olla,
auväärt aadlikuks saada soovib."

77
00:14:35,785 --> 00:14:42,854
Kostab siis taadile kuldne kala:
"Ära muretse, taat, mine koju!"

78
00:16:34,454 --> 00:16:37,999
Eide juurde taat tuleb jälle.

79
00:16:38,173 --> 00:16:47,158
Juba eemalt nägi kõrget lossi,
lossitrepil aga eit aga seisab,

80
00:16:47,358 --> 00:16:55,401
seljas sooblinahast jakk,
lauba kohal brokaadist ehe,

81
00:16:55,701 --> 00:17:03,226
kallid pärlikeed ümber kaela,
sädelev sõrmus igas sõrmes,

82
00:17:03,416 --> 00:17:07,209
jalas säärikud punasest nahast.

83
00:17:07,309 --> 00:17:15,597
Eide juures on varmad teenrid,
neid ta peksab ja juustest katkub.

84
00:17:15,897 --> 00:17:23,883
Räägib taat oma eidele nõnda:
"Tere, auväärt aadlikuemand!

85
00:17:24,873 --> 00:17:29,095
Vist sul viimaks süda on rahul."

86
00:17:29,295 --> 00:17:36,662
Eit aga kurjalt sõitlema hakkab,
hobusetalli kihutab taadi.

87
00:17:38,702 --> 00:17:42,999
Möödub nädal ja teinegi nõnda.

88
00:19:04,000 --> 00:19:10,227
Eit veel kurjemalt riidleb kui enne,
jälle kala juurde saadab ta taadi:

89
00:19:10,527 --> 00:19:18,770
"Mine ja tervita uuesti kala:
auväärt aadlik ma olla ei taha,

90
00:19:18,800 --> 00:19:22,777
soovin olla vägev tsaarinna."

91
00:19:25,699 --> 00:19:33,373
Kohkus taat, hakkas paluma eite:
"Naine, oled sa ogaraks läinud?

92
00:19:33,573 --> 00:19:39,999
Ei sul kõnet, ei peeni kombeid,
riik naerab su sedasi välja."

93
00:19:40,167 --> 00:19:46,511
Eit aga pööraselt sattus raevu,
vastu kõrvu taadile äigas:

94
00:19:46,811 --> 00:19:54,881
"Kuidas sa, maamats, vaielda julged
sellega, kes on auväärt aadlik?!

95
00:20:14,011 --> 00:20:23,543
Käi randa! Ütlen sulle heaga,
ei lähe - lasen vägisi viia."

96
00:20:26,843 --> 00:20:36,359
Mereranda taat läks jälle,
mustaks tõmbus sinine meri.

97
00:20:37,259 --> 00:20:41,444
Kutsus taat seal kuldset kala,

98
00:20:42,500 --> 00:20:49,342
ujuski kala ta manu ja küsis:
"Ütle, taadike, mida sa soovid?"

99
00:20:49,442 --> 00:20:56,999
Kummardab taat talle ja kostab:
"Kalade kuninganna, heida armu!

100
00:20:57,202 --> 00:21:04,099
Jällegi eit mul sõitlema hakkas:
enam ei taha ta olla aadlik,

101
00:21:04,299 --> 00:21:08,399
soovib olla nüüd vägev tsaarinna."

102
00:21:10,053 --> 00:21:17,428
Kostab siis taadile kuldne kala:
"Ära muretse, taat, mine koju!

103
00:21:18,728 --> 00:21:22,999
Olgu! Saagu su eidest tsaarinna."

104
00:23:04,705 --> 00:23:11,683
Taat tuli tagasi eide juurde
ja näebki seal tsaarilossi.

105
00:23:12,783 --> 00:23:19,994
Ühes saalis ta eit istub lauas
nagu tsaarinna kunagi,

106
00:23:20,104 --> 00:23:27,690
aga teenreiks bojaarid on puha,
kalleid veine nad kallavad klaasi,

107
00:23:27,990 --> 00:23:31,998
naine joob ja sööb präänikuid peale;

108
00:23:32,988 --> 00:23:39,766
julmad valvurid seisavad ringis
ja hoiavad tapreid õlal.

109
00:23:40,066 --> 00:23:47,482
Nägi neid taat ja kohkus väga!
Eide ees ta kummardas maani,

110
00:23:47,692 --> 00:23:57,791
lausudes: "Tere, vägev tsaarinna!
Nüüd vist viimaks su hing on rahul?"

111
00:23:58,007 --> 00:24:05,839
Eit aga, heitmata pilku ta poole,
lossist kihutada ta käskis.

112
00:24:06,139 --> 00:24:14,257
Kohe hakkasid teenrid-bojaarid
andma taadile kuklasse hoope.

113
00:24:14,557 --> 00:24:20,548
Vahimehedki haarasid taprid,
hädavaevu ta eluga pääses.

114
00:24:20,848 --> 00:24:28,385
Rahvas naeris veel pealekauba:
"Kulubki ära, va mühkam, sulle!

115
00:24:28,685 --> 00:24:32,366
Teiseks korraks ehk tarkust kogud."

116
00:24:32,388 --> 00:24:36,667
"Ei tasu istuda võõrasse rekke!"

117
00:24:56,366 --> 00:25:01,399
Nädal möödub ja teinegi nõnda.

118
00:25:50,665 --> 00:25:58,541
Eit aga kurjemalt sõitleb kui enne.
Saadab bojaarid otsima taati.

119
00:26:38,341 --> 00:26:45,324
Taat otsiti üles, viidi lossi.
Eit käratab taadile nõnda:

120
00:26:45,499 --> 00:26:55,980
"Mine ja tervita uuesti kala:
enam ei taha ma olla tsaarinna,

121
00:26:56,630 --> 00:27:08,992
merede valitsejaks ma saagu,
et siis elada võiksin ma meres

122
00:27:11,542 --> 00:27:24,599
ja et kuldne kala mind teeniks,
täpselt täidaks kõik mu käsud."

123
00:27:26,255 --> 00:27:35,893
Vastu hakata taat ei söanda,
öelda ei julge ainsatki sõna.

124
00:27:37,193 --> 00:27:45,968
Läheb ta sinise mere randa
ja näeb - merel on must maru:

125
00:27:46,268 --> 00:27:55,613
vihased lained on paisunud kõrgeiks,
raksuvad aina, mühavad aina.

126
00:27:57,613 --> 00:28:01,682
Kutsub taat seal kuldset kala.

127
00:28:02,882 --> 00:28:10,454
Ujubki kala ta manu ja küsib:
"Ütle, taadike, mida sa soovid?"

128
00:28:10,754 --> 00:28:20,000
Kummardab taat talle ja kostab:
"Kalade kuninganna, heida armu!

129
00:28:20,491 --> 00:28:27,798
Mida küll riiaka eidega teha?
Enam ei taha ta olla tsaarinna,

130
00:28:27,998 --> 00:28:37,358
merede valitsejaks nüüd ihkab,
et võiks elada sinises meres,

131
00:28:38,458 --> 00:28:48,915
ja et ise sa teeniksid teda;
teeksid kõike, mida ta käsib."

132
00:29:10,215 --> 00:29:17,645
Sõnakest enam ei öelnud kala,
sabaga laksu lõi ainult korra,

133
00:29:17,945 --> 00:29:22,192
sinise mere põhja siis kadus.

134
00:29:23,292 --> 00:29:27,388
Kaua taat ootas vastust rannas,

135
00:29:28,088 --> 00:29:36,750
kuid asjatult. Koju siis kõmpis,
vaatas: jälle seal seisab hurtsik,

136
00:29:36,950 --> 00:29:45,199
eit aga konutab uksepakul
ja ta ees lebab lõhkine küna.

137
00:30:07,500 --> 00:30:11,050
Felix Kotta ja Kalju Kanguri jutu
sättis supiks Argopoiss